Rebaste ristimine Kuristiku moodi

8.-12. oktoober 2018 toimus Kuristikus rebastenädal, mille ajal pidid 10. klassi rebased kuuletuma 12. klassi jumalatele. See oli kindlasti üks meeldejäävamaid üritusi tervele kooliperele, sest see tekitas palju põnevust. Küsitlesime kümnendikke ja ürituse peakorraldajat, et lähemalt teada saada, mis tol nädalal toimus.

Kümnendikke arvamus

Mis oli kümnendike meeldejäävam hetk rebaste ristimisest?

Kümnendike meeldejäävamaks hetkeks oli rebaste tants, sest see andis edasiseks päevaks palju rohkem energiat juurde, tekitas kokkuhoidva tunde ja muutis tuju paremaks. Lõpupäev oli samuti väga meeldejääv, kuna see oli kümnendike viimane päev rebastena ja kõik võtsid sellest päevast viimast. Lisaks veel mainiti, et meelest ei lähe kunagi hommikuste tervisejookide joomine, sest midagi nii õudset pole pidanud nad varem jooma.

Millised olid rebastenädala stiilid? Milline stiil oli kõige huvitavam? Miks just need?

Rebastenädala stiilideks olid seekord pidžaama, emo, rebased, ja muidugi soovahetus. Alljärgnevalt mõningad mõtted rebaste poolt:

* Pidžaamapäev: mugav, sai vabalt kooli tulla, nunnu, ei pidanud riietuse leidmiseks vaeva nägema.

* Emopäev: mulle isiklikult meeldib selline stiil, sain ära proovida mustad juuksed, mis oli minu puhul uus tase.

* Soovahetuspäev: kuna poisid olid nii “ilusad”, oli tore kogemus tulla poisina, mugav, täitsa cool nägin välja.

* Rebastepäev: väga oranž. Pidin oma karvase kapuutsi pooleks lõikama, et sõbrannale ka saba jagada.

Kas nad pidid jumalale tooma ka midagi (süüa/juua)? Kui jah, siis mida täpsemalt?

Enamus pidid oma jumalale süüa ja juua tooma. Näiteks pidi tooma iga hommik oma jumalale McDonaldsist burgereid, muffineid küpsetama, kohvi, teed, pirukaid, sõõrikuid, piima, küpsisekooki või šokolaadi ostma ja pannkooke tegema jne.

Kuid mõned ei pidanud midagi tooma, kuigi just oleks tahtnud.

Kas nad rikkusid reegleid ning kas said selle eest karistada? Mis reegleid nad rikkusid ning missugused olid karistused?

Reegleid rikuti, aga vähesed said karistada. Mindi just sinna tualetti, kuhu tegelikult rebased minna ei võinud, ei viitsitud kõndida mööda vastavaid radu, näiteks roomata maas või eirati hoopis käske, mida jumalad ütlesid. Kuid, hilinemine oli rangelt keelatud ja selle eest saadi kõige rohkem karistada, nt: pidi jooma tervisejooke topelt kogustes või jooksma staadionil 2 ringi rohkem kui teised. Lisaks, teibiti ja kiletati rebaste jäsemeid omavahel kokku.

Või siis just ei rikutudki reegleid, kuna kardeti karistust, sest jumalatel oli ja on suur võim.

Mida arvasid rebased hommikustest “tervisejookidest”?

Kõik arvasid, et need olid väga rõvedad, aga samas oli neil hea meel, et said sellise kogemuse osaliseks. Kindlasti nad ei taha seda enam uuesti proovida. Ühe rebase sõnul oli kõige leebem neist kolmanda päeva jook ja kõige hullem seevastu ristimise esimese päeva jook, kuna see oli esimene ning keegi ei teadnud mida neist oodata. Neid jooke polnud kerge alla neelata, kuid siiski võib pidada neid hommikusi tervitusjooke üheks ristimise tähtsaimaks ja unustamatuks osaks.

Kala, keefir, kiivrid, sallid!

Ristimise lõpupäeva kirjeldus rebase Annabel Võerahansu poolt.

Välisristimine on üks unustamatu mälestus. Algul tundus mulle, et seal ei saa ju midagi hullu ja liigselt pöörast juhtuda, kuid võta näpust. Juba esimene võistlus, mis meil toimus, tekitas tunde, et asi läheb aina pöörasemaks. Jooksmine toores kala hambus ning seejärel nägu plögaseks tegemine keefiri- ja jahukausis tundus mulle algul täiesti võimatu asjana, ent näe, kõik said sellega ometigi hakkama. Lõpuks viimaste seas oli see kala ikka päris lagunenud ja mul oli hea meel, et olin olnud esimeste seas. Seejärel pidime osa võtma võistlusest, kus tuli ploomimahla tampooni seest imeda. See oli ausalt öeldes neist ka kõige leebem. Viimaseks ülesandeks tuli meil püherdada jumalate kokku segatud plöga sees ning öelda oma jumala kohta midagi head ja ülistavat. Selleks puhuks oli mul isegi vihmakeep selga pandud nagu ka paljudel teistel, kuid tegelikult ei aidanud see vihmakeep mitte üks teps, sest nii või naa said juuksed ja riided plögaga kokku. Kokkuvõttes üks nalja täis üritus.

Siseristimine oli samuti elamusterohke sündmus. Eriti meeldis mulle pimerada, mida me läbisime, kuigi algul ei saanud väga aru, mis üldse toimub. Kuid seeläbi saime panna usaldatavuse enda ja jumalate vahel proovile. Ühtlasi oli minu jaoks üpris huvitav ka see, et sain panna ennast proovile kinniste silmadega erinevate asjade tajumises, sest tavaelus sellega kokku ei puutu ja minu jaoks oli see täiesti uus kogemus. Tuleb välja, et see polnudki nii lihtne. Esialgselt kõige hirmuäratavam, kuid hiljem kõige toredam, oli pimeraja puhul see, et saime kõrge laua pealt kukkuda pehmele matile. Pärast pimerada mängisime aulas mänge. Need olid ühed naljakamad mängud, mida olen eales mänginud. Naljakaim neist oli õhupalli katki tegemine kahe inimese vahel. Lõpetuseks pühitseti meid ning me tantsisime rebaste tantsu ja tegime kõik koos pilti. Ja siis saigi kahjuks meie ristimine läbi.

Korraldaja arvamus

Küsisime ühelt jumalalt, Helen Heidemannilt mõned küsimused lisaks.

Mis oli tervisejookide sees?

1. päeval oli tomatimahl, šokolaadikaste ja ketšup;
2. päeval oad, õunapüree ja limonaad;
3. päeval oli hapukurgivedelik, limonaad ning fajita maitseaine;
4. päeval pasteet, vahukoor, juustusupp ning õunapüree.

Millal hakkas planeerimine pihta?

Planeerimine algas põhimõtteliselt kohe kooli alguses ehk esimeses klassijuhatajatunnis, meil olid hambad juba irevil ja ootasime kannatamatult hetke, mil saaksime tutvust teha gümnaasiumi värske lihaga. Käis pingeline planeerimistöö, sest ristimise plaan pidi 1. oktoobriks valmis olema, kuid mõned pisiasjad said veel peale tähtaega paika.

Mis olid ürituse planeerimise raskused? Ja mis läksid lihtsamini?

Planeerimise raskuseks oli üksmeele leidmine. Olid mõned head ideed, aga kui suurem mass seda ei pooldanud, siis idee käiku ei läinud. Kergelt läks näiteks hommikuste jookide mõtlemisega. Nendega oli tähtis see, et need oleksid võimalikult kohutava maitsega. Samuti oli lihtne korruseid teipida ja pimerada välja mõelda, sest paljud abituriendid aitasid sellega. Lisaks oli lihtne leida iga asja jaoks eraldi vastutajad.

Kui palju osteti kokku teipi ja kilet?

Kui alustasime põrandate teipimisega, siis olime ostnud selleks esialgu 6 rulli teipi (kokku 300m) ja 300 meetrit toidukilet. Teibid said otsa umbes poole teipimise pealt ja kokku kasutati ära umbes 20 rulli teipi. Kilet jätkus õnneks korralikult ja jäi ülegi. Teibile ja kilele läks umbes 1/3 rebaste ristimise eelarvest.

Kuidas tulid ideed stiilide kohta?

Ideed stiilide kohta sündisid ühise mõttetöö tulemusena. Kindlasti ei tahtnud me selliseid stiile, mida iga aasta olime näinud – näiteks ujumine. Soovahetuspäev pidi aga kindlalt jääma ja rebastepäev ka. Pidžaama riietuse idee tuli Sofia Jürimäelt ja kuna see oli uudne, siis pooldasime seda. Emopäevaga samamoodi, kuigi sellega oldi rohkem skeptilisemad, siiski meeldis meile, kuidas rebased välja nägid.

Kas jäid oma rebastega rahule?

Jah, kõik sulelised ja karvalised olid toredad. Mõned rebased oleksid võinud olla kohusetundlikumad ja käituda vastavalt oma jumala käskudele.

Mis tuli oodatust paremini/halvemini välja?

Arvestades seda, et lõpuretsi aula osa ei saanud me enne üritust läbi teha, siis see läks ilma proovideta ja improvisatsiooniga paremini, kui arvasin. Arvasin, et peame palju venitama ja vaidlema, aga läks päris hästi. Halvemini läks aja planeerimine, eriti just viimasel päeval, sest välise ristimisega läks aega kauem, kui planeerisime. Aga samas oli ka hea, et sellega läks kauem, sest algse plaani järgi poleks me koolimaja õigeks ajaks jõudnud valmis seada – pidime teibirajad eemaldama ja kohale tooma pimeraja mööbli.

Artikli koostasid rebased Annabel Lozin ja Silver Saatväli, 10.a klass.